Britu ikka näitab vahel mulle vanu pilte ja neil piltidel on alati Sten. Iga kord Liisukaga mängides jääb ikka ette mingi asi, mille kohta saan teada, et see on Stennu kingitud või saadetud. Iga kord Helenilt küsides, et kuidas Iirimaal läheb, kuulsin ikka alati, et Sten tegi seda ja teist. Esimene Markuse sõber, keda ma veel näinud ei olnud, aga kellest kuulsin koguaeg väga palju oli Sten. Ja kõigi sõprade ja tuttavate juttudest, lugudest, vaadatud piltidest ja videodest käis alati jooksvalt läbi Steni nimi. See kõik peaks juba […]

Mäletan Stenist sellist naljakat juhtumit, kui väiksena kooli ees sai oldud, Sten tuli pärast tunde ja ütles: ‘’oo vaata, tegin kõrva augu’’(sellel ajal oli see popp värk). Ma siis vaatasin ja hakkasin naerma, ütlesin siis: ‘’Sten sulle tehti valesse kõrva auk, paremas kõrvas kannavad homod jne’’. Selle peale vastas Sten: ‘’No kurat, ma ütlesin sellele naisele, et tee sinna kõrva mis õige on’’. Sten oli üks lõbusamaid ja naljakamaid sõpru, huumorisoon oli mehel lagi. Alati käitus ta nagu vanem ja oli targem kui teised. Reio

Mälestused, mis ei unune iial, Väga hea Sõber, kes ei unune iial! Alati meie mõtetes ja südametes. Reimo

Me saime Steniga sõpradeks põhikoolis, kus me ühises sõprusringkonnas tihti oma vaba aega igasugu rohkemate ja vähemate lollustega veetsime. Ta oli alati tuntud oma väikese kasvu poolest, aga kui palju mahtus sinna hoolivust! Mäletan, kui ma tüüpilise kooliplikana mingi armumise pärast, meie selle aja lemmikus paigas garaazide juures, nutsin. Ja kes mind lohutas? Üks noor poiss punases jopes, kes ei pidanud paljuks teha seda kõikide oma sõprade ees. Ta oli alati väga sooja südamega ja kaugele oli näha, et tema teab, mis tähendab sõprus. Tunnen südamest kaasa Steni […]

Ta jab alatiseks meelde kui ühe sarasilmse vigureid täis poisiklutina, kellega koos on rohkem kui üks pahandus tehtud:). Merilin

Kõige säravam mälestus Stenist on, kui ta mind paar aastat tagasi Jõulupeol lohutas lauluga ‘’mul on üks tore tädi, see tädi on vohh nii!’’, kui ma hüsteeriliselt ühe noormehe tõttu nutsin. Ta üritas kõikvõimalikul moel mu tuju paremaks muuta. Ta istus minuga pool õhtut trepil, peost eemal, lauldes tädi-laulu; olles õlaks, millel nutta ja toeks, kui teised peolised pidu nautisid. Mäletan Steni kui toredat naljameest, seltskonna hinge, suure südamega sõpra. Mari-Liis

Meil kõigil on mälestusi, ainult parimaid, mis on mäletamist väärt ning ei kustu meis iial… Südames Meiega Igavesti!… Mari-Liis

Sten oli kõige elurõõmsam ja südamlikum inimene keda ma tean. Ta ei löönud kunagi millegi ees risti ette, vaid oli alati valmis uutele väljakutsetele vastu astuma, mis iganes selleks väljakutseks ka ei olnud. Sten oli seltskonnahing! Samuti oli ta ka väga abivalmis ja sulle alati olemas, kui teda vajasid. Oma muredega tahtis Sten alati ise hakkama saada ning sellega oma tuttavaid mitte koormata, seetõttu jäigi vahel tunne, et ta elab muretut elu. Oma siira naeratusega jääb ta alatiseks meie mälupiltidesse ja tema naeru kaja kõlab meie kõrvus igavesti! […]