Me saime Steniga sõpradeks põhikoolis, kus me ühises sõprusringkonnas tihti oma vaba aega igasugu rohkemate ja vähemate lollustega veetsime. Ta oli alati tuntud oma väikese kasvu poolest, aga kui palju mahtus sinna hoolivust! Mäletan, kui ma tüüpilise kooliplikana mingi armumise pärast, meie selle aja lemmikus paigas garaazide juures, nutsin. Ja kes mind lohutas? Üks noor poiss punases jopes, kes ei pidanud paljuks teha seda kõikide oma sõprade ees. Ta oli alati väga sooja südamega ja kaugele oli näha, et tema teab, mis tähendab sõprus.

Tunnen südamest kaasa Steni perekonnale, sõpradele ja loomulikult tema pisikesele tütrele. Loodan, et inglid vaatavad ta peale ja hoiavad teda nii nagu Sten seda teinud oleks.

Puhka rahus, Stennu!

Mirjam

You must be logged in to post a comment.