• 1
• Nov
• 2011
• - Posted by
• Kaspar

• / 0

Imelik on moelda, et me ei suhelnud enam kui viimased 10 aastat ja ei teadnud praktiliselt mitte midagi teineteisest. Monel harval juhusel kaisid Sa labi mu peast, sedagi vaid hetkeks. Valus on moelda, et lasime sellel soprusel katkeda, mis nii varajasel eluperioodil hakkas. Nuud aga, kui Sind ei ole enam meiega, motlen ma Sinu peale pidevalt, koguaeg Sten. Selle peale, milline Su elu oli, mida Sa tegid, kas Sa olid onnelik, rahul oma eluga .. Nii palju oleks meil meenutada lapsepolvest, ent palju rohkem tahaks ma lihtsalt kuulda Sinu hilisemast elust. Mis Sinust sai, kuidas Sa niimoodi minu elust kadusid ? Ma arvan, et ei moista iialgi, miks pidi selline asi juhtuma, et Sa uuesti mu motetesse satuksid. Mul on nii siiralt kahju, et me selle pika aja jooksul ei saanud kordagi kokku ja lihtsalt ei lobisenud maailma asjadest. Eks Sa motled ikka elus, et aega on .. kuni uhel paeval seda paraku enam ei ole.

Puhka rahus mu sober !