- 30
- Apr
- 2011
- - Posted by
six months later / 0
Tere Kallis Poja!
Ma ei ole ammu midagi kirjutanud aga see ei tähenda, et olen sind unustanud. Sa oled endiselt minuga iga päev ja küünal su pildi ees kustub vaid öötundidel. Sulle küünla süütamine on saanud harjumuseks, hommiku tundidel on see nagu ”tere hommikut poja”, tööjuures nagu ”tsau mis uudist” ja õhtuti kodus ”head ööd poja”.
Poja, poja igatsus kasvab ja kasvab – vaadates ”TOP GEAR” saadet tunnen puudust sinu kommentaaridest- ootan sind õhtusöögile- muretsen kas oled ikka hommikust söönud- kas täna peseme autosid- lähme shoppama, iga hetk minu elus on seotud sinuga. Igasugune ettevõtmine ja tegevus kaasneb mõttega, kuidas oleksime seda koos teinud.
Täna käis meie kontoris üks noormees oma isaga. Poeg soovis isale maja osta. Isa oli küll palju vanem kui mina, aga kui nad lahkusid tuli pisar silma. Läbi pisarate mõtisklesin, kes mind aitab kui ma vanaks jään ning kepiga käima hakkan? Südames tean, et sa poleks mind kunagi hätta jätnud.
Paari viimase kuu jooksul on olnud vahejutumeid mida on raske põhjendada.
Märtsis Eestis olles käisin sinu juures Kolmapäeval, haual lubasin et tulen uuesti Laupäeval. Reede õhtul kaotas minu mobiil levi ja lakkas töötamast. Reede õhtul ei pööranud ma sellele tähelepanu, kuid Laupäeva hommikul võtsin ühendust mobiili operaatori tehnika osakonnaga. Peale mitmeid teste ja seadistusi olin endiselt ilma levita. Laupäeva hommikul enne kui plaanisn sinu juurde tulla, läksin läbi ema juurest ja aitasin tal lahendada paar majandus probleemi, mis võttis aega mõned tunnid. Seega hilinesn sinu juurde tulekuga. Piritalt linna sõites jäin kesklinnas seisma ja proovisin uuesti levi otsida, kuna lootsin, et kesklinnas on levi parem. Minu telefon näitas endiselt sõnumit ”pole levi”. Sõitsin Rahumäele sinu juurde, haual seistes hakkas mu telefon helisema. Tundus, et ootasid mind väga. Poja ära muretse, ma tulen alati!
Paar nädalat tagasi aeda koristades märkasin väikest punase kõhuga linnukest, kes järgnes mulle kogu päeva. Linnukest ei kohutanud isegi lehekoristaja mürin ja pidin olema ettevaatlik, et teda mitte koos lehtedega kogumis kotti imeda. Kuna kevad polnud veel saabunud otsustasin linnukesele söögipoolist panna. Üllatav oli, et linnuke tuli sööma samal ajal kui mina hommikust sõin. Nii juhtus ka järgneval kaheksal päeval, märkimist väärib asjaolu, et linnuke tuli hommikust sööma erinevatel aegadel mis langesid kokku minu hommikusöögi aegadega.
Peale kaheksat päeva sõitsin Eestisse, see oli Märtsis. Tänaseni polnud ma linnukest näinud. Täna aga olin taas juristiga poltsei juures sinu asja arutamas ja koju jõudes märkasin jälle seda linnukest. Hiljem aga juhtus midagi millest ma siiani aru ei saa. Tegin väljas suitsu, tuhatoos käe ulatuses. Suitsu lõpetades, läksin millegi pärast välikaminasse suitsu kustutama ja kamina taga oli väike punase kõhuga linnuke. Üle kolme aasta siin majas elades olen alati kasutanud tuhatoosi, täna aga välikamin. Poja-linnuke kas see tõesti oled sina?
Liisu pärast ära muretse, üritan toeks olla!