Täna täitub kaks kuud saatuslikust päevast; päevast mis kunagi ei unune ega tuhmu.

See on päev mil Sa astusid üle igavikuläve. Sellest hetkest alates on me südameis ja huulil vaid üks küsimus – miks ? – Miks jätsid Sa meid nii vara maha?

Aga siiski – kas ikka jätsid ?

Meenub üks tore lasteraamat, mida ka Sina kunagi oma lapsepõlves kindlasti lugesid – see on “Pipi Pikksukk”

Meenutame, kuidas kirjeldas Pipi oma ema. See oli nii: “Ema on mul taevas ingliks.”

Täna võime me ütelda parafraseerides seda kuulsat ütlust: Sõber on meil taevas Ingliks.

Sten sõber – me oleme õnnelikud et olid ja oled ka edasi meiega – nüüd küll juba igavikus ja üks elupuu – kas pole see ilus vihje Sinu igavesele olemisele, mis varem kasvas Sinu kontorihoovil elab edasi meie maja ees, kus Sa olid sagedane ja oodatud, mitte kui külaline vaid kui pereliige.

Tänuga mõtleme et olid meil olemas ja oled meid ootamas seal kus pole enam muret, leina ega valu.

Sinu sõbrad Kalmer, Kalvi ja Eve.

A.D. 2010


You must be logged in to post a comment.