• 26
• Nov
• 2010
• - Posted by
• Helen

• / 0

Raske leida esimest lugu mida temast rääkida, kuna valik on lihtsalt meeletult lai. Tutvusin temaga umbes seitse aastat tagasi oma sugulase juures. Juba pärast esimesi tunde oli tunne nagu ma oleks seda inimest tundnud aastaid ja päeva lõpuks, ei tea isegi mis põhjusel me lollitasime ja ma värvisin ta laod siniseks. Pärast seda päeva olime parimad sõbrad, ei olnud asju millest me rääkida ei saanud. Iga kord kui ta Iiriimale läks ja siis tagasi tuli oli meil lihtsalt nii meeletult palju asju rääkida ja tundus et midagi on valesti kui me seda teha ei saanud.

Ta on alati olnud ja jääb igaveseks, päikeseks minu igas päevas. Päeva paremaks muutmiseks oli lihtsalt vaja kuulda korra tema häält ja kõik oli korras, kuigi tavaliselt me ei istunud telefoni otsas minuti vaid paar tundi, mis tema telefoni arvetele üldse hästi ei mõjunud. Ja kui me avastasime et me võiks hoopis Skypes rääkida istusime me seal poole ööni ja rääkisime kõigest mis pähe tuli.

Sten on alati tantsulõvi olnud, igakord kui ma küsisin kuidas ta klubis käik möödus siis jutt algas alati sellega et ta peab jälle järgmise paari jalanõusid ära viskama, kuna ta oli tallad katki tantsinud.Mäletan et ükskord enne Eestisse tulekut, tuli tal kodus tantsu tuju ja välja minna ta ei viitsinud. minu imestuseks oli ta tahtnud seda päeva mullegi näidata, sega ta võttis videokaamera tantsis oma suures toas, tantsis ning aeg ajalt jutustas mulle mingeid jutte kaamerasse. Eestisse jõudes oli tal meelest läinud et ta selle video tegemisest mulle rääkis ja keeldus pikka aega seda näitamast. Kui ta lõpuks seda tegi ei suutnud ma oma naeru pidada, sellist energia palli pole ma enne näinud.