• 23
• Nov
• 2010
• - Posted by
• Markus

• / 1

Olin alles päris väike, kui Stenniga esimest korda tuttavaks saime. Ta oli juba algkoolis väga silmapaistev ja vahva sell. Ei möödunud vist päevagi, mil me koos midagi ei teinud. Aastad möödusid ja olukord ei muutunud – oli nädalavahetusi, mil me terve aja, kas siis tema juures või minu juures, mängisime telekamänge. Võrkpalli trennigi sai koos mindud. Meenub üks seik, kus me mõlemad läksime Kihelkonda võrkpalli laagrisse. Bussi istudes avastasime, et peale meie oli bussis peale meie veel 2 poissi ja ülejäänud (umbes 30-40) tüdrukud ja Sten sai alles kohale jõudes teada, et tegemist oli spordilaagriga ja see lõi ta algul väga pahviks.

Aastad möödusid ja läksime koos põhikooli. Me olime kohati lahutamatud. Ei teagi, kas meil on kunagi mingeid tülisid olnud. Tegelikult üks meenub, aga see on ka vist ainuke. Nimelt aeg, kui damagotsid veel väga moes olid noorte seas, siis nagu Sten meil oli, siis pidi ka tema endale selle kohe saama ja tuli midagi välja mõelda. Just parasjagu oli mul sõnaotseses mõttes soki sisse natuke raha kogutud ning ta võttis mult 100.- laenu, et Siili peatuses olevast putkast endale üks muretseda ning lubas nädala lõpus raha tagasi anda. Läks siis juba päris mõni aeg mööda, kui ma lõpuks kurjustasin natuke, helistasin mammale koju, rääkisin jutu ära, et Sten Koidula võlgu ning järgmine päev oli raha koolis olemas. Päeva lõpuks olime juba ära leppinud ja peale kooli läksime tolleaegsest Konsumist läbi, ostsime kogu raha eest krõpse ja kastet ning nii see otsa saigi.

Meil on olnud koos nii palju mälestusi ja juhtumisi. Kui ma peaks hakkama kõiki neid kirja panema, siis jääks päris kindlasti trükimustast puudu. Pole vist asju, mida me koos ei oleks teinud. Me rääkisime kõigest, temale sai usaldada ka kõige mustemaid saladusi ning võis kindel olla, et need jäävad meie vahele. Me oleme alati kokku hoidnud ja tundub siiani nii uskumatu ja võimatu, et see läbi on. Natuke liiga vara. Ta oli nii kuradi hea sõber! Meil jäi veel nii palju asju tegemata. Ma tean, et üks päev, me saame veel kokku ja teeme kõik ära, mis tegemata jäi. Sten sa oled üks tõeliselt hea sõber ja jääd alati mu südamesse. Me veel näeme! Ma ei väsi kordamast, Sten, helista mulle hiljem, läheks chilliks kuskil!

Markus Lepmets