• 28
• Oct
• 2012
• - Posted by
• Book Of Memories

• from Kadi / 0

Mäletan hästi kui Steniga esimest korda rääkisme, sõitsime ühise taksoga klubisse ning ta jäi taksos magama. Küsisin talt, et mis pidutseja sa nagu oled, kui ennem pidu juba taksos magad ja ta vastas selle peale, et mees peabki enne pidu korralikult puhkama, et peol jõud otsa ei saaks. 😀

Alati kui koos olime, suutsime mingi jamaga hakkama saada. Suutsime 24 tunni jooksul tantsides ära lõhkuda ribikardinad, põlema panna rösteri koos saiadega ning diivani ja ukse ära lõhkuda, kuid samas olime tublid ja parandasime ära WC poti. Võisime tundide viisi lihtsalt lakke passida midagi ütlemata ja kui rääkima hakkasime oleks justkui teineteise mõtteid lugenud, üks alustas juttu ja teine lõpetas selle. Sten oli minu jaoks inimene kellega koos võis absoluutselt kõike teha ja olla selline nagu sa oled – sina ise! Kuna ta ise oli nii vaba, rõõmus ja energiline inimene siis oli tema kõrval võimatu olla kurb või halvas tujus, ta suutis mind alati pisarateni naerma panna. Kuigi ma sain teda nii vähe tundma õppida, tean, et ta oli tohutult suure südamega inimene ja kõige rohkem siin maailmas armastas ta oma pisikest. Sellist inimest on raske unustada, veel vähem suudab keegi teda asendada.

Kuna ta mu südamesse suutis sisse pugeda, jääb ta sinna igaveseks! Iga päev ma istun ja ootan, et millal heliseb telefon või käib uks ja ta tuleb nägu kõrvuni naerul ja teeb mõne tobeda nalja. Ma igatsen teda praegu ja jään igavesti seda tegema, sest ta oli minu jaoks midagi enamat, midagi sügavamat, kui lihtsalt rõõmus väike päkapikk Dublini lähedalt.

Ma ei unusta sind kunagi!

Kadi