- 28
- Oct
- 2012
- - Posted by
from Holger / 0
Kirjutada sõbrast, kellega koos alates esimesest klassist olen üles kasvanud ja kes figureerib igas minu säravamas mälestuses, mida ikka seltskonnas aeg-ajalt meenutatakse ning hea sõnaga meeles peetakse, jääb siin ilmselgelt paberist puudu. Kergem oleks vast kirjutada terve raamat kõigest, mis koos on läbi elatud ja korda saadetud, kui seda siin nende lühikesevõitu lausetega kokku võtta. Milline raamat see juba oleks… täis kustumatuid mälestusi ja seltskonnas legendaarseteks kujunenud juhtumusi.
Sten oli alati seltskonna hing ja täis head energiat ning seklusjänu, mis garanteeris mistahes olukorras hea tuju ja kõvasti naeru kõikidele, kes tema ümber viibisid. Ta suutis kõiges näha nalja ja temaga koos olles sõna ‘’igav’’ ei eksisteerinud – iga päev oli seiklus ja vähe oli asju, mis jäid järele proovimata. Tema elurõõm vast oligi see, mis tõmbas ligi inimesi – oli see siis koolis või Mustamäel või mujal, alati oli ta seltskonnas see aktiivne tegelane, kelle ümber teemad tiirlesid. See sama aktiivsus tekitas temas ka püsimatuse, mis pani mõnikord ikka imestama, kuidas ta võis olla huvipakkuvasse teemasse pea-ees sisse sukeldunud ja paari päeva möödudes oli see teema tema jaoks ennast juba täielikult ammendanud.
Tundub uskumatuna, et teda enam ei ole. Elagu ta edasi meie mälestustes.