- 28
- Oct
- 2012
- - Posted by
from Magnus Lomp / 0
Sten oli väga seltsiv inimene. Tal oli palju sõpru, kes teda armastasid ja temast lugu pidasid. Meie seas on vähe neid, kelle peale mõeldes meenuvad vaid lõbusad seigad elust ja tegemistest. Steni puhul aga on täpselt nii. Temaga juhtunud lugudest võiks rääkida päevi ja kõigil oleks lõbus. Seda rõõmu mida ta läbi enda teistele edasi kandis, pole võimalik sõnadesse panna. Ta armastas oma sõpru ja hoolis nendest väga. Kui sul oli mõni mure hingel, ei kartnud ta küsida mis selle põhjustas. Kuigi Sten oli pikalt meist kaugel, ootsaime me teda alati kodumaale tagasi. Mis siis, et ta kaugel oli, meie südames oli ta ikka lähedal Kõik me ootasime teda ning see tekitas kõigis teatud elevuse. Alati kui ta Iirimaalt kodumaale tuli, siis tegi ta seda vargsi, ilma et keegi teaks. Talle meeldis niimoodi kõigile üllatust valmistada. Iga kord, kui ta tuli, levis selle kohta info nagu kulutuli ning kõik ootasid millal teda näha saab.
Paraku kippus ta elu jooksul mitmel korral libastuma ning kukkuma. Ikka püüdsime teda sõpradega püsti aidata või vähemalt üritasime. Kohe tuleb meelde, kuidas ta ei armastanud pikamaajookse. Tavaliselt kukkus ta poole ringi peal pikali ning pidi katkestama. Klassivendadega aitasime ta püsti ning lonkisime finishi poole.
Anna andeks vennas, mul on nii kahju et me seekord sind püsti aidata ei suutnud. Sa olid üks minu kõige vanem sõber. Sinust jääb meie kõigi südameisse kustutamatu mälestus, mis elab me südametes ja mälestustes edasi.